Oli & Mele
Oli, or chant is a traditional form of expression that was and still is used today in all aspects of life such as acknowledging one's genealogy, honoring a person or place, storytelling, or as protocol before and after certain activities. Here at Kula Kaiapuni ʻo Ānuenue, our students begin their day with oli. As in traditional times, a student or group of students would ask their teacher for permission before entering his or her school of learning. In other instances, they would express a chant of aloha, humility, and gratitude while acknowledging the traditions of their forefathers.
Lei Ānuenue
School Song
Kū kilakila ʻo Kaʻau i ka laʻi
ʻOhuʻohu i ka ua Lililehua
Kāhea ka leo aʻo Pūkele
Hali ʻia e ke aheahe Kekaha
Hui:
I pua mākou no ka lei ānuenue
Piʻo mau i ka uka o Pālolo
Lewa ana i ka makani Holoʻūhā
Leo ʻoliʻoli wawalo i ke kula
Ulu kukui i ka mālamalama
Lama kū pio ʻole i ka ua
Ua ao mai ia ʻāina ua pō
Pōmaikaʻi hoa ʻōiwi alo like
Ka hoʻolaha i ka leo me nā loina
Ke kuleana o nā hanauna
Nā kākou ia e ʻauamo aʻe
A kū ka lāhui i ka moku
These are chants that ask permission to enter into their school of learning. Keep in mind these chants signify that a student is ready and prepared physically, emotionally, and mentally.
Kūnihi
(traditional)
Kūnihi ka mauna i ka la‘i ē
‘O Wai‘ale‘ale lā i Wailua
Huki a‘ela i ka lani ka papa ‘auwai ‘o Kawaikini
‘Ālai ‘ia a‘ela e Nounou
Nalo ‘o Kaipuha‘a
Ka laulā ma uka o Kapa‘a ē
Mai pa‘a i ka leo, he ʻole kāhea mai ē
Noho Ka Puʻu Kū Kilakila ‘O Ka‘au
Noho ka puʻu kū kilakila ‘o Ka‘au
I kahi e holo a‘e ka Holo‘ūhā,
I kahi makani o Kekaha,
Ki‘eki‘e ka wai o Wai‘ōma‘o,
Ha‘aha‘a ka ‘ukele o Pūkele,
Kau mai ke ānuenue a honi i ka ‘awapuhi melemele, ke‘oke‘o
E ia nō mākou nā pua i honi ‘ia e ka ua Līlīlehua
Mai waiho i ka ua,
He ‘ole kāhea mai ē
Na 'Iokepa DeSantos
He Loa Ke Ala I Hele ‘Ia Me Ke Aloha
He loa ke ala i hele ‘ia me ke aloha
I ke awāwa ‘o Pālolo
I ka lua pele ‘o Ka‘au
Kahi e pi‘o mau nei ke Ānuenue
E ia au ka haumāna ‘imi ola i waho nei ē
I ka ua, ke anu ke ko‘eko‘e
‘O ‘oe lā ka lā e ho‘opumehana nei
E ho‘omālamalama nei
Ke hea nei au iā ‘oe e ke kumu ē
Mai pa‘a i ka leo
He ‘ole kāhea mai ē
Na Kalani Akana
These are chants that grant permission for those to enter.
E Hea I Ke Kanaka E Komo Ma Loko
(traditional)
E hea i ke kanaka e komo ma loko
E hānai ai a hewa ka waha
E ia nō ka uku la o ka leo
A he leo wale nō
He Lani Ko Luna
He lani ko luna
He honua ko lalo
He pili Hawai‘i ko luna iho
He paepae Hawai‘i ko lalo a‘e
Ka puka komo no Hi‘ikua
Ka puka kilo no Hi‘ialo
Na ko ʻane‘i e kono aku
Na ko ‘ō e kipa mai
E kipa mai
He hale ē
These are chants or expressions of greetings, affection, admiration, adornment, love, and appreciation.
Oli Aloha no Pālolo
He aloha nō, he aloha lā
Aloha e nā Hawai‘i
Mai Hawai‘i nui o Keawe lā
a i ke one nene‘e o Ni‘ihau
Eia ho‘i ‘o O‘ahu lā
Pū‘ia i ke ʻala ka ʻilima
Ua Līlīlehua o Pālolo lā
Kaulana ka inoa o Wai‘ōma‘o
‘Āiki Ka‘au iā Waikīkī lā
a i ke ka‘i o nā kini i ane‘i
Ke ha‘o nei au iā ‘oe lā
I ka wai Kahuli mau o ke au hou
Puanaʻia me ke aloha pau ‘ole lā
Ua nani ‘o Pālolo, ua kaulana ē
A‘o ‘ia e Kumu Kapono‘ai Molitau
Onaona
(traditional)
Onaona i ka hala me ka lehua
He hale lehua nō ia na ka noe
‘O ka‘u nō ia e ‘ano‘i nei
E li‘a nei ho‘i o Kahiki mai
A hiki mai nō ‘oukou
A hiki pū nō me ke aloha
Aloha e, aloha e
Oli Lei
(traditional)
This is chanted when presenting others with lei/makana to show appreciation and/or to honor them.
Ka lei mai la ‘o Ka‘ula i ke kai e
‘O ka mālamalama o Ni‘ihau ua mālie e
A mālie, ua pā e ka Inuwai lā
Ke inu maila nā hala o Naue i ke kai
No Naue ka hala, no Puna ka wahine
No ka lua nō i Kīlauea
Oli Mahalo
This oli is an expression of appreciation, love, and/or acknowledgement.
‘Uhola ‘ia ka makaloa lā
Pū‘ai i ke aloha ā
Kūka‘i ‘ia ka hāloa lā
Pāwehi mai nā lehua.
Mai ka ho‘oku‘i a ka hālāwai lā
Mahalo e nā akua,
Mahalo e nā kūpuna lā ‘eā
Mahalo me ke aloha lā,
Mahalo me ke aloha lā
Na Kumu Kēhau Camara
He Mū
He mū ‘o ia
He mū
He mū nā moe inoino,
nā moemoeā, nā pūnohunohu, nā haumia!
He mū ‘o ia
He mū
‘Eli‘eli
Iā ‘ē
Noa
Noa honua!
He pule huikala kēia. He mea i hana ‘ia no ka pale ‘ana i nā mea ‘ino.